Kas sinu kodu veetorud on saabuvaks talvekülmaks valmis?
Kinnistusisese veesüsteemi korrashoid ja külmakaitse on üldjuhul kinnistu omaniku ülesanne. Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) kutsub koduomanikke üles võimalikke külmumisriske ennetama enne talvekülmade saabumist, mil puuduste kõrvaldamiseks on veel aega.
Enne talve tuleks kontrollida torude soojustuse seisukorda ning takistada külma õhu ligipääsu torustikule. Torustiku külmumisoht ei sõltu ainult välistemperatuurist, vaid ka sellest, kus torud paiknevad ja kui hästi need on külma eest kaitstud. Näiteks võivad probleemid tekkida hoone vundamendi läbiviikudes, kütmata keldrites ja garaažides, aga ka pinnases paiknevate torude puhul, kui nende kohal ei ole piisavat kaitsvat pinnasekihti. Oluline on mõista, et torude soojustamine aeglustab jahtumist, kuid ei pruugi pikaajalise pakase korral külmumist ära hoida. Riskikohti tuleb hinnata tervikuna ja vajadusel kasutada täiendavaid külmakaitsemeetmeid.
Erilist tähelepanu vajab veearvesti. EVELi soovituste kohaselt peaks arvestit ümbritsev temperatuur olema vähemalt +2 °C. Kui veearvesti asub külmas keldris või veemõõdukaevus, tuleb veenduda, et see on piisavalt kaitstud. Külmakahjustuse tõttu võib arvesti muutuda kasutuskõlbmatuks ning selle asendamisega võivad kaasneda kulud tarbijale.
Vee kinnikeeramise koht olgu teada!
Torustiku külmakaitse kõrval on oluline valmisolek võimalikuks avariiks. Kui veetoru jäätumise tõttu suureneb torustikus veerõhk ning mõni veetoru puruneb või ühenduskoht järele annab, võib vee kiire sulgemine oluliselt vähendada veekahju ulatust. Seetõttu tasub juba enne talve kontrollida, kus asub peakraan, kas sellele pääseb kiiresti ligi ja kas sulgventiil on töökorras. Kui majas elab mitu inimest, peaksid kõik täiskasvanud pereliikmed teadma, kuidas vajadusel veevarustus sulgeda.
Suvilas ja maakodus ei pruugi vee kinnikeeramisest piisata
Talveks tühjaks jäävad suvilad, maakodud ja muud hooned vajavad eraldi tähelepanu. Kui hoonet ei köeta ega kasutata, võib torustikku ja seadmetesse jäänud vesi külmuda ka siis, kui veevarustus on peakraanist suletud. Seetõttu võib olla vajalik kogu veesüsteemi nõuetekohane tühjendamine: lisaks torudele ka boilerid, WC loputuskastid, äravoolud ja muud vett sisaldavad seadmed. Veearvesti või plommitud ühendustega seotud toimingud tuleb seejuures eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga (Harku vallas Strantum OÜ).
Kui külmumine on juba aset leidnud
Kui kraanist vett ei tule, tasub esmalt selgitada, kas tegemist on piirkondliku veekatkestuse või kinnistusisese probleemiga. Selleks tasub kontrollida vee-ettevõtja teateid või uurida naabri(te)lt kas neil vett on.
Kui on alust kahtlustada torustiku külmumist, ei tohi toru hakata sulatama lahtise leegiga ega kasutada muid ohtlikke kuumutusvõtteid. Külmunud toru võib olla juba kahjustunud ning sulamisel tekkiv leke põhjustada täiendavat kahju. Kui toru seisukord on teadmata, külmumine on ulatuslik või on alust kahtlustada purunemist, tuleks vajadusel veevarustus sulgeda ja pöörduda torutööde spetsialisti poole.
Külmakahjustus võib ilmneda alles sulailmaga ning kahjustunud torustikust hakata vett lekkima, kui jää sulab ja veevool taastub. Seetõttu ei tähenda külmaperioodi möödumine alati, et oht on möödas. Kui torustik on olnud külmunud, tuleb selle seisukorda jälgida ka pärast sulamist ning veenduda, et kusagil ei esine lekkeid.
EVEL-i artikli täisversioon on loetav SIIN.
