Veeteenuse hinnamuudatus alates 01.07.2026

OÜ Strantum esitas novembris 2025 Konkurentsiametile taotluse uute veeteenuse hindade kooskõlastamiseks, mille Konkurentsiamet kooskõlastas 29.05.2026 ja mis hakkavad kehtima 01.07.2026.

Enamikul meist puudub veekraani avades põhjus pikemalt juurelda, kuidas see vesi sinna jõudis või siis kuhu see loputuskastist lahkus. Tegemist on igapäevase ja inimväärse elu lahutamatu osaga, mille toimimise pärast tavatarbija liigselt muretsema ei pea. Sootuks teised emotsioonid valdavad meid aga siis, kui teiste hulgas saabub igakuine arve või – mis veel hullem – selgub, et harjumuspärane kulu kasvab.

On fakt, et vee-ettevõtja toimetab samas keskkonnas, kus asuvad tarbijad ja kus üldine kulude kasv ning regulatsioonidest tulenevad muutused tabavad kõiki solidaarselt. Seega on paratamatu, et mingil hetkel jõutakse olukorda, kus tulud ei kata enam kulusid või ei võimalda senised tulud katta aina karmistuvatest nõuetest ja muutunud oludest tingitud väljaminekuid.

Alates 2020. aastast on veeteenuse hinda muutnud pea kõik Eesti vee-ettevõtjad. Mõned neist isegi mitmel korral. 2026. aasta alguse seisuga on OÜ Strantum üks kolmest Eesti vee-ettevõtjast, mille puhul kehtib Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud hind, mis on kehtestatud 2020 või varem.

Arvestades, et vee-ettevõtja on kohustatud rangelt jälgima oma olemasolevate ja tulevaste kohustuste täitmise võimekust, tagama osutatava teenuse toimepidevuse ja täitma muutunud seadustest tulenevaid nõudeid, esitas OÜ Strantum novembris 2025 Konkurentsiametile taotluse uute veeteenuse hindade kooskõlastamiseks.

Miks veeteenuse hind muutub?

Hindade ühtlustamise nõue. 01.07.2023 jõustunud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse redaktsioon sätestab juriidiliste ja füüsiliste isikute teenuse hindade ühtlustamise kolme aasta jooksul alates seaduse jõustumisest ehk hiljemalt 01.07.2026. Täna kehtivad OÜ Strantum veeteenuse hinnad on juriidiliste ja eraisikute lõikes erinevad ning juriidilised isikud tasuvad kasutatud vee ja kanalisatsiooniteenuse eest 31% enam kui eratarbijad. Kuna Euroopa Liidu õigus ei luba sama teenuse puhul erinevate kliendigruppide diskrimineerimist, viidi kohalik regulatsioon sellega vastavusse. Seega on tõsiasi, et olemasolevat veeteenuse hinda tuleb muuta ka sõltumata teistest teguritest.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus näeb lisaks ühikupõhisele hinnale ette ka püsitasu ehk abonenttasu kehtestamise võimaluse. Seoses sellega, et OÜ Strantum tarbijate hulgas on rohkelt sesoonseid teenuse kasutajaid, ei jagune teenuse osutamisega seotud püsikulude katmine tarbijate vahel õiglaselt. Abonenttasu on oma olemuselt püsitasu, mida tasub lepingu sõlminud tarbija hoolimata sellest, kas arvestusperioodis teenust tegelikult kasutatakse või mitte. Abonenttasu võib iseloomustada ka kui tasu pideva teenuse osutamise valmiduse eest. See tähendab, et ka juhul, kui tarbimine puudub, kuid kinnistu on ühendatud ühisveevärgi ja/või kanalisatsiooniga, tuleb pärast uute hindade kehtestamist tasuda igakuiselt lisaks tarbimispõhisele tasule ka abonenttasu. Abonenttasu mõjutab enim just neid tarbijaid, kes mingil perioodil vett ei kasuta või kasutavad, kuid vähesel määral. Mida suurem on teenuse tarbimine, seda väiksem on abonenttasu osakaal teenusega seotud kuludest.

Üldine hinnatõus. Keegi ei ole jäänud puutumata viimaste aastate üldisest hinnatõusust ning erand pole siin ka vee-ettevõtja. Lisaks toodete ja teenuste üldisele hinnatõusule mõjutavad veeteenuse omahinda ka õigusaktitest tulenevad muutused ja viimasel ajal eriti suurt tähelepanu saav kriisivalmidus. OÜ Strantum tänane veeteenuse hind kehtib alates 01.11.2020 ning ühe näitena on selle ja tänase päeva vahel meie koostööpartner AS Tallinna Vesi muutnud teenuse hinda korduvalt, mis on toonud kaasa märkimisväärse kulude kasvu seoses Harkujärve-Tiskre, Tabasalu  ning Harku aleviku reovee ärajuhtimisega. Kokkuvõtvalt on teistelt vee-ettevõtetelt ostetud teenuse kogukulu kasvanud võrreldes 2020. aastaga enam kui 2,5 korda. Tõsi, osa sellest moodustab ka otsene teenuse mahu kasv. Kulud elektrienergiale on alates 2020. aastast kasvanud enam kui 100%. Elutähtsa teenuse osutaja jaoks riiklikult kehtestatud infoturbe standardi nõuetele vastavuse tagamine on kasvatanud infotehnoloogiaga seotud väljaminekuid enam kui 6 korda. Samuti on oluliselt kasvanud iga-aastaselt tõusvad keskkonnatasud. Siia nimekirja võiks lisada veel kütuse ja teised transpordiga seotud kulud ja palju muud.

Tehtud ja tehtavad investeeringud. Koostöös Harku vallaga on OÜ Strantum ellu viinud Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas ette nähtud tegevusi. Kokku on Harku valla veemajandusse ajavahemikul 2020 – 2025 investeeritud 7,8 mln. eurot. Esile võiks tõsta veetöötlusjaamade rajamised Tiskres, Harkujärvel ja Harkus, Harkujärve torustike rekonstrueerimise, Harku aleviku Metsa tänava piirkonna torustike rekonstrueerimise, Tabasalu, Rannamõisa ja Ilmandu torustike rajamise ja rekonstrueerimise, Liiva tee vaakumkanalisatsiooni rajamise ning mitmetes asulates paiknevate reoveepumplate rekonstrueerimise. Kokku on selles ajavahemikus panustatud 28 suuremasse või väiksemasse investeeringuprojekti, mille eesmärgiks on teenuse kvaliteedi ja toimepidevuse ning kättesaadavuse tõstmine. Kui ühelt poolt võib seda vaadelda kui edulugu, siis teisalt tähendavad investeeringud ka otsest mõju teenuse omahinnale, kus need kajastuvad pikale perioodile hajutatud kulumina. Ja teenuse hinda ei mõjuta ainult varasemad investeeringud, vaid ka tulevased või käimasolevad projektid. Näiteks toimub hetkel Tabasalu ja Tallinna vahelise kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine, Liikva külas asuva Otsa-Miko piirkonda Vitiga ühendava kanalisatsioonitorustiku ja kohaliku veetöötlusjaama rajamine. 2026. aastal on veel kavas alustada mitmete projektidega, millest märkimisväärsemad on Harku aleviku torustike rekonstrueerimine, veetöötlusjaamadele varugeneraatorite paigaldamine, Vääna küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ja Vilipi tee reoveepuhasti rajamine.

Milline saab olema uus veeteenuse hind?

Alates 01.07.2026 kehtivad järgmised veeteenuse hinnad (koos käibemaksuga)

Võrreldes varasemaga lisandub harjumuspärasele kuupmeetripõhisele ehk otseselt kasutatud teenuse hulgast sõltuvale tasule  püsi- ehk abonenttasu.

Abonenttasu suurus on seotud tarbija veearvesti diameetriga. Lõviosa tarbijatest ehk eramud ja valdav osa paarismaju on varustatud arvestiga DN15.

Suurema läbimõõduga arvestite, mis on kasutuses peaasjalikult korterelamutes ja ettevõtetes-asutustes, abonenttasud (käibemaksuga) on alljärgnevad:

Korterelamu puhul arvestatakse abonenttasu paigaldatud peaarvesti alusel ehk see tasu jaguneb kõigi korterite vahel.

Hinnanguline mõju tarbijale

OÜ Strantum teenust kasutav keskmine leibkond elab eramus ja kasutab veevarustuse ja kanalisatsiooni teenust kuus 9 m3 . Sellise leibkonna hüpoteetiline kulude kasv oleks 13,55€ kuus ehk umbes 30%. Korterelamu elanike kulude muutus on eeltoodust oluliselt väiksem.

Abonenttasu mõjutab kulude kasvu rohkem väiksema või puuduva tarbimisega tarbijaid ja vähem keskmist ületava tarbimisega tarbijaid. Näiteks on kahekordse keskmise tarbimise puhul kulude kasv ca 25%.

Milline on hinnavõrdlus teiste omavalitsustega?

Otsene võrdlus on keeruline, sest abonenttasu kasutamine ei ole veel väga laialt levinud. Kindlasti ei saa öelda, et tegu oleks Eesti kõrgeima veeteenuse hinnaga. Samuti võib oletada, et üsna paljud ettevõtete taotlused on praegu samuti menetluses ning võrdluspilt selgub lähikuudel.

Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud vee-ettevõtjate hindadega on võimalik tutvuda aadressil https://www.konkurentsiamet.ee/media/1791/download