Eesti Vee-ettevõtete Liit: Eesti vee-ettevõtete investeeringute vajadus on suur
Kliimaministeeriumi hinnangu kohaselt ulatub kogu Eesti veemajandustaristu eeloleva 12 aasta investeerimisvajadus enam kui 2 miljardi euroni - see on üle kahe korra rohkem, kui viimase veerandsajandi jooksul investeeritud on ja sellest omakorda oli 70% Euroopa Liidu raha. Uusi investeeringuid on vaja nii olemasoleva vee- ja kanalisatsioonitaristu uuendamiseks kui ka uute keskkonna- ja ohutusnõuete täitmiseks.
Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) rõhutab suurt investeeringuvajadust kommenteerides vajadust teadvustada, et vee hind on palju enamat kui üks number arvel. Vee hinnast tuleneb ka teenusepakkuja võimekus vajalikku taristut uuendada, tagada vee kvaliteet ja hoida elutähtis teenus toimivana ka kriisiolukorras. Vajalikke investeeringute edasilükkamise otsustajad peavad võtma vastutuse ka selle eest, kui ühel päeval ei ole kodudes enam võimalik tagada puhast ja/või kvaliteetset joogivett.
Klientide poolt vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest makstav tasu peab katma kõik teenuse toimimiseks vajalikud kulud – vee võtmine ja töötlemine, kvaliteedikontroll, torustikud ja pumplad, reovee kogumine ja puhastamine ning taristu hooldamine ja uuendamine. Ka seadus näeb ette, et veeteenuse hind peab tagama muu hulgas põhjendatud tegevuskulude katmise, keskkonnanõuete täitmise ning investeeringud olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks.
Veetaristut pole võimalik kunagi lõplikult valmis ehitada – seda tuleb pidevalt hooldada, remontida ja õigel ajal uuendada. Torustiku vananemist me ei märka, kuna suur osa vee- ja kanalisatsioonitaristust asub maa all. Torustike ja mahutite eeldatav eluiga on ligikaudu 40–50 aastat ning tehnoseadmed võivad vajada asendamist juba 10–15 aasta järel.
Veeteenuse hind ei ole kõikjal Eestis ühesugune - seda mõjutavad muu hulgas vee-ettevõtte tarbijate arv, rajatavate ja hallatavate torustike pikkus ning sellest tulenev kulum ja investeerimisvajadus. Hõredama asustusega piirkondades tuleb pikemat taristut üleval pidada väiksema hulga tarbijate jaoks, mistõttu jaguneb selle maksumus vähemate klientide vahel.
EVEL-i artikli täisversioon on loetav SIIN.
