Veel veeteenuse hinnast: abonenttasu - mis ja milleks?

Artikkel ilmus Harku Valla Teatajas 27.08.2026

Alates 1. juulist 2026 hakkasid kehtima OÜ Strantum uued veeteenuse hinnad (vt ka artiklit Harku Valla Teatajas 04.06.2026). Kui hindade muutumine on tänapäeva maailmas paratamatu, siis seekord muutusid ka hinna komponendid. Nimelt kehtestas OÜ Strantum esimest korda abonenttasu. Pärast uute hindade kehtestamist ongi tarbijais enim küsimusi tekitanud abonenttasuga seonduv.

Abonenttasu on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel kehtestatud püsitasu, mida tasuvad kõik tarbijad, kellel on vee-ettevõtjaga ehk OÜ-ga Strantum sõlmitud veeteenuste leping ja tarbimiskohas veearvesti, mille alusel vee-ettevõtja arvestab kasutatud teenuse mahtu. Abonenttasu arvestusperiood on üks kuu ja tasu ei sõltu kasutatud teenuse mahust. See tähendab, et tasu tuleb tasuda ka siis, kui möödunud kuul või kuudel teenust ei kasutatud.

Enim mõjutab abonenttasu neid tarbijaid, kelle tarbimine on väike või puudub mingil ajal sootuks. Kui varasema teenuse hinnaga kehtis kord, kus suvilaomanik sulges talveks suvilas vee ja võis talve nautida teadmata Strantumi olemasolust midagi, siis nüüdsest see nii enam ei ole. Kehtiva lepingu puhul saabuvad arved ka nendel kuudel, mil suvilaomanik vett või kanalisatsiooni ei kasuta.

Kui esmapilgul võib see ebaõiglane ja arusaamatu tunduda, siis nii see ei ole. Nimelt katab abonenttasu osa vee-ettevõtja püsikuludest, mis ei olene sellest, kas teenust kasutatakse või mitte. Näiteks on võimatu seada personalikulusid sõltuvusse sesoonselt muutuva tarbimisega. Samuti tuleb torustikku käigus hoida ja teenuse osutamise valmidus tagada ka siis, kui teenust ei kasutata.

Abonenttasu võib käsitleda solidaarsustasuna, kus süsteemi aitavad lisaks püsivatele tarbijatele käigus hoida ka need, kelle õigustatud ootus on see, et neil on võimalik teenust kasutada just siis, kui nad seda soovivad. Seejuures pole vähetähtis seegi, et tuletõrjevesi peab olema vajadusel olemas ka nende hoonete puhul, mida parajasti ei kasutata. Tõsi, viimase puhul on see tagatud selgi juhul, kui vee-ettevõtjaga leping puudub.

Abonenttasu suurus oleneb tarbimiskohta paigaldatud veearvesti diameetrist. Mida suurem on diameeter, seda suurem on tasu. Diameeter peegeldab omakorda nii veearvesti maksumust ja sellega seotud kulusid kui ka läbilaskevõimet ehk füüsiliselt tagatud teenuse mahtu.

Kui tarbimiskohta on paigaldatud mitu veearvestit, mille alusel toimub teenuse mahu mõõtmine vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu kohaselt, rakendatakse abonenttasu arvestite arvu järgi ehk kaks arvestit tähendab kahekordset abonenttasu.

Kui kinnistul kasutatakse ainult vett ja ühendus ühiskanalisatsiooniga puudub, rakendub abonenttasu ainult veeteenuse eest. Kui kinnistul kasutatakse alternatiivset veeallikat ja kinnistu on ühendatud ühiskanalisatsiooniga, rakendatakse abonenttasu kanalisatsiooni eest. Võimalikud on kombineeritud lahendused, kuid lõpuks taandub kõik sellele, mida mõõdetakse ja kas vee-ettevõtjaga on sõlmitud sellekohane leping.

Abonenttasu ei puuduta tarbija sisemiseks kasutamiseks mõeldud mõõtelahendusi, millest levinuimad on korteriühistute korteriarvestid. Ühistute puhul lähtutakse abonenttasu määramisel paigaldatud peaarvestist. Kokkuvõttes muudab abonenttasu kehtestamine teenuse hinnastamise õiglasemaks ja aitab tagada seda, et kõigil tarbijatel oleks kvaliteetne teenus kättesaadav täpselt siis, kui nad seda vajavad.