Seoses Sarapuu pumpla puurkaevu remondiga, pumpla ei tööta 01.-15. juuli. Sellest tulenevalt võib Tabasalu piirkonnas esineda veesurve kõikumisi.

Eelnõu paneb piiri majapidamiste reoveega looduse saastamisele

Keskkonnaministeerium

27.07.2018

Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu, mis muudab kohustuslikuks reovett nõuetekohaselt mitte käitlevate majapidamiste liitumise ühiskanalisatsiooniga.

See tähendab, et reoveekogumisaladel, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks on võimalused loodud, on sellega liitumine kohustuslik. Ühisveevärgiga liitumine ei ole kohustuslik juhtumitel, kus joogiveega varustamine ning reovee kogumine ja puhastamine on tagatud muul moel, mis vastab veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele.

„Ehk lihtsalt öeldes – juhul kui sul on reovee puhastamiseks oma süsteem ja sellega on kõik korras, siis ei pea sa ühiskanalisatsiooniga liituma. Aga kui süsteem ei ole korras, on kaks võimalust: kas teha süsteem korda või liituda ühiskanalisatsiooniga. Kusjuures liitumine on üldjuhul odavam ja pikaajaliselt ka mugavam,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler. Ta tuletas meelde, et juuni algusest saavad eraisikud Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks ka toetust küsida.

Eelnõu järgi peab vee-ettevõtja üle 2000 tarbijaga reoveekogumisaladel, kus ei ole ühiskanalisatsioonitorustikku välja ehitatud, pakkuma purgimisteenust ühiskanalisatsiooni teenuse hinnaga. „Eestis on ühiskanalisatsiooni juhitava reovee keskmine kuupmeetrihind 1,7 eurot. Kui autoga viiakse korraga ära näiteks 10 kuupmeetrit reovett, siis läheks purgimisteenus sellele majapidamisele maksma 17 eurot, samal ajal kui vabal turul on purgimisteenuse hinnad 50–80 eurot kord,“ tõi minister Kiisler võrdluse. „Seega oleks nende majapidamiste rahaline võit märkimisväärne. Ja samal ajal saame olla kindlad, et reovesi jõuab reoveepuhastisse, mitte metsaäärsesse kraavi.“

Piirkondades, kus on üle 2000 tarbija (ehk on ka suur reostuskoormus) on ühiskanalisatsiooni rajamine kohustuslik. Seega on piirkonna elanikel õigustatud ootus saada ühiskanalisatsiooni teenust. Tegelikult leidub aga kohti, kus ühiskanalisatsioon on siiski välja ehitamata tehnilistel põhjustel või kus omavalitsus on jätnud seadusest tuleneva kohustuse täitmata näiteks rahaliste raskuste tõttu. Seepärast ei saa seada kehvemasse olukorda neid inimesi, kellele ühiskanalisatsiooni ei ole välja ehitatud ja kes peavad kasutama kogumismahuteid, sest üle 2000 tarbijaga reoveekogumisalal on omapuhasti kasutamine keelatud. Selliseid piirkondi on Eestis 57 ja need on leitavad Keskkonnaregistrist.

Loe edasi Keskkonnaministeeriumi veebist

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse uuendamist alustati 2015. aasta märtsis. Seaduse väljatöötamisse on aktiivselt kaasatud üle 20 huvigrupi esindaja. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse väljatöötamine.

Popup