Seoses Sarapuu pumpla puurkaevu remondiga, pumpla ei tööta 01.-15. juuli. Sellest tulenevalt võib Tabasalu piirkonnas esineda veesurve kõikumisi.

Ajakiri MAJA: Rannamõisa tavandimaja - hoone identiiteedi kujunemine

Eesti arhitektuuri ajakirjas MAJA, kirjutab loo autor ning stsenograaf ja sisearhitekt Kaia Tungal Rannamõisa leinamaja identiteedi kujunemisest: Rannamõisa tavandimaja – Leinamajast tavandimaja.

Rannamõisa leinamajal on eriliselt huvitav avamisjärgne käekäik. Nimelt toimus paralleelselt hoone avamisega hoone identiteedi muutus. Juhtkonna ning külastajate ühisel soovil võeti hoone programmi ärasaatmiste ja peielaudade kõrvale ka muid elulisi sündmusi, nagu sünnid, pulmad ja kontserdid. Sünnist surmani – just nagu kirikuski. Sellega algas leinamaja transformatsioon laiema üldnimetusega tavandimajaks.

Kas identiteedi muutuse põhjustas autor arhitektuuri kaudu või tellija hoone kasutusprogrammi kaudu? Mida näitab selline juhtum meie surmakultuuri ja sellega seotud arhitektuuri arengu kohta?

Reio Avaste Rannamõisa leinamaja projekt on leidnud üsna huvitava tasakaalu spontaanse ja konservatiivse piiril.

See on austusavaldus lähedal asuvale neogooti stiilis rajatud Rannamõisa kirikule, mängides dramaatiliste vormide ning teravnurkadega. Hoone ei tundu liiga väljakutsuv, vaid jätab oma silmapaistva geomeetria juures üllatavalt pretensioonitu, jalad-maa-peal-tunde. On tunda alandlikkust surma ees, kuid on säilitatud arhitektuuriline erilisus, mis võiks tähtsat sündmust, nagu seda on surm, argipäevast eristada. Pakutud lahendus on keskkonnaga sümbioosis ning täidab eesmärki. Tagasihoidlikud kivihallid toonid aitavad muus osas üsna julge vormiga hoonel keskkonnas vähem silma riivata. Samuti kõlavad hallid toonid kokku nii kõrval oleva kiriku, kalmistul seisvate hauakivide kui ka vahetus läheduses asuva maanteega, kus tormavad autod lõhuvad paratamatult kalmistu vaikust ning meenutavad kiiret linnatempot ja tegemata toimetusi. Arhitektuuri sobilikkus ümbritsevasse keskkonda on ka põhjus, miks projekt pärjati möödunud aastal Muinsuskaitse ameti ajaloolisesse keskkonda hästi kavandatud uusehitise tunnustusega. Võrreldes autori eelmise sarnase projektiga – Rakvere tavandimajaga – viitab Rannamõisa tavandimaja kindlasti rohkem ajaloolisele arhitektuurile.

Vaade kagust. Reio Avaste Arhitektuuribüroo

Vaade edelast. Reio Avaste Arhitektuuribüroo

Vajadus kiriku lisahoone järele tekkis, kuna Harjumaal on vähe ilmalikke ärasaatmispaiku. Ilmalik matus ei ole ruumiliselt kirikuga seotud. Üldjoontes on ilmalik tseremoonia ja kogunemine religioossega üsna sarnane – toimuvad erinevad sõnavõtud, tihtipeale ka muusikalised etteasted. Kuna ilmalikud matused on üha populaarsemad, on kasvanud ka vajadus leida kirikule alternatiivi. Samal ajal suureneb vananevas ühiskonnas surmade arv, eriti tihedama asustusega piirkondades. Kuigi tundub, et Eestis ruumipuudust ei ole, eelistatakse siiski matta elukoha lähedusse. Seepärast on kõige populaarsemad kalmistud sageli just tihedama asustusega piirkondades, kus vaba ruum kalmistutele on piiratud. Selliseid ilminguid on näha paljudes linnastuvates alades, kõige kriitilisemas seisus on suurlinnad. Uued, korda tehtud kalmistud ja hooned meelitavad kohale ka ümberkaudsete piirkondade elanikke, näiteks külastavad Rannamõisa leinamaja sageli Õismäe elanikud. Lisaks asukohale on ärasaatmiskoha juures oluline ka kasutamismugavus ning kvaliteet, ja neid tingimusi Rannamõisa leinamaja kindlasti ka täidab.

Rannamõisa kalmistu lisahoone projekti autori esmane ülesanne oli luua leinamaja, laiemat kasutust esialgu plaanis ei olnud. Eelkõige pidid ruumides aset leidma matused ning peielauad.

Hoone atmosfäär ja interjöör said lõpptulemusena aga piisavalt helged ning ambivalentsed, et sobivad muudegi ürituste korraldamiseks. Endise leinamaja ning nüüdse tavandimaja interjöör on avar. Tühja ruumi sisenedes tekib tõepoolest tunne, justkui oleks lavale astunud, ning liigse tähelepanu vältimiseks tahaks pigem mööda seina äärt hiilida. See võib aidata ka seletada, miks leinamaja identiteedist pigem eemale liigutakse. Kuigi helge ruum ka lohutab ja toob helgust sündmusesse, paneb ta ka osalised suurema tähelepanu alla. Eestlastele omase vaikse leina jaoks jääb pelgupaiku väheseks. Ühest küljest toimib interjööri avarus ja helgus surma normaliseeriva jõuna ning võib eeldada, et aitab ka leina süngusele leevendust pakkuda. Teisest küljest pakub ta vähe lohutust ning intiimsust, mida paljud inimesed leina hetkel igatsevad.

Edasi saab lugeda MAJA 2019.a. sügisnumbrist.

KAIA TUNGAL on stsenograaf ja sisearhitekt.

RANNAMÕISA TAVANDIMAJA "HELIN"
Arhitekt: Reio Avaste
Projekteerija: Tõnu Peipman
Eriosad: VIP Projekt
Tellija: Strantum OÜ
Ehitaja: OÜ Tabasalu Meistrid
Netopindala: 170,2 m²,
Hoonealune pindala: 158,4 m²;
Valmis: 2017.a. sügiseks

Tavandimaja foto: Reio Avaste

Popup