Kinnitatud:
Osaühing Strantum juhatuse otsusega 11.10.2017 nr 1-2.1/9

Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste lepingu üldtingimused

§ 1. Üldsätted
(1) OÜ Strantum (edaspidi vee-ettevõtja) vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise lepinguga (edaspidi leping) määratakse kindlaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise ning teenuse osutamise põhimõtted vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas, mille kohaselt vee-ettevõtja müüb vett ja osutab kanalisatsiooniteenust ning klient kohustub maksma vee-ettevõtjale kasutatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest tasu.
(2) Tüüptingimusi kohaldatakse koos ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse, Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise ning kasutamise eeskirjaga ning teiste õigusaktidega.
(3) Tüüptingimused on lepingute täitmiseks alates nende kehtestamise päevast.

§ 2. Mõisted
Käesolevas dokumendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) allklient - isik, kes kasutab ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni teenuseid kliendi kaudu;
2) eeskiri - Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise ning kasutamise eeskiri;
3) kinnistu - kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk) või hoonestusõigus;
4) kinnistu veevärk ja kanalisatsioon - liitumispunktist kinnistu poole jäävad ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk ja -kanalisatsioon) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist ja/või kinnistult reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
5) teenusleping - kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud leping ühisveevärgist vee võtmiseks ja/või reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
6) kohtpuhasti - puhasti reovee kontsentratsiooni vähendamiseks enne ühiskanalisatsiooni laskmist;
7) reovesi - inimese elutegevuse tulemusena üle kahjustuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi;
8) paisutustase - kõrgusmärk, milleni veetase võib ühiskanalisatsioonis tõusta;
9) peatoru - vee-ettevõtja omandis olev või tema valdusse antud ühisveevärgi- ja/või kanalisatsioonitorustik, millest klienti varustatakse veega või millesse juhitakse kliendi reovesi;
10) purgimiskoht - tekkekohast äraveetud reovee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
11) reostus - vett rikkuvate võõriste (reoainete, organismide, soojuse vms) sisaldus vees;
12) reoveepuhasti - kogum rajatisi, milles ühiskanalisatsiooni kaudu kogutud reovesi puhastatakse selliselt, et seda võib keskkonda ohustamata loodusesse heita;
13) reovesi - üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
14) sademevesi - peamiselt sillutatud aladelt (tänavatelt, katustelt jm) loodusliku päritoluga sademevee kanalisatsiooni juhitav vesi, mis ei ole reovesi;
15) sademevee kanalisatsioon - ehitiste, sealhulgas kraavituse ja seadmete (torustike) süsteem sademevee ärajuhtimiseks;
16) sulgur - kinnistu piiri lähedal paiknev siiber või ventiil kinnistu veetorustiku lahutamiseks peatorust;
17) veemõõdusõlm - veearvesti koos juurdekuuluva armatuuriga kliendi veekulu mõõtmiseks;
18) ühendustoru - kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reo- või sademevett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini;
19) ühtlustusmahuti - mahuti reovee vooluhulga, kontsentratsiooni, temperatuuri vms ühtlustamiseks;
20) ühisveevärk ja -kanalisatsioon - ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine ja/või reovee kanaliseerimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav;
21) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni avarii - ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete purunemine või rike, mille tulemusena katkeb või halveneb klientide veevarustus ja/või nende reovee ning sademevee kanaliseerimine ja/või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
22) Kastmisarvesti -

§ 3. Liitumispunkt
(1) Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga.
(2) Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri või lepingu lisana olevas piiritlusaktis märgitud asupaigas või on asupaik fikseeritud muus kliendi ja vee-ettevõtja vahelises kokkuleppes.
(3) Liitumispunktist alates vastutab kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni hoolduse ja seisukorra eest klient.
(4) Kui kliendi kinnistu ei piirne avalikult kasutatava maa-alaga, on liitumispunktiks avalikult kasutatava maa-ala ja esimese sellega piirneva kinnistu liitumispunkt, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. Kinnistutel asuvatel ja kaasomandis olevate torustike eest vastutavad kaasaomanikud.

§ 4. Ühisveevärgist võetava vee kvaliteet ja rõhk
(1) Ühisveevärgi kaudu joogiks ja teisteks olmevajadusteks kasutatav vesi peab vastama sotsiaalministri kehtestatud kvaliteedinõuetele.
(2) Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi eest kinnistu veevärgis.
(3) Vee-ettevõtja tagab vee miinimumrõhu liitumispunktis 10 m H20 (1 atm).

§ 5. Ühisveevärgist võetava vee ja ühiskanalisatsiooni kasutamine
(1) Ühisveevärgist võetavat vett kasutatakse olme- ja tootmisvajaduste rahuldamiseks ning kahjutule kustutamiseks.
(2) Ühiskanalisatsiooni kasutatakse reovee vastuvõtmiseks. Ohtlike ainete sisaldus ühiskanalisatsiooni juhitavas vees peab vastama keskkonnaministri ja eeskirjas kehtestatud nõuetele.
(3) Ühiskanalisatsiooni võivad reovett ja/või fekaale purgida ainult vastavat lepingut omavad isikud ning ainult vee-ettevõtja määratud kohtades.

§ 6. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamine
(1) Vee-ettevõtja müüb kliendile vett ja osutab tüüplepingu tingimuste kohaselt kanalisatsiooniteenust.
(2) Allkliendile vahendab teenuseid klient nende omavahelise kokkuleppe alusel.
(3) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik (klient) peab lubama kontrollida kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni ning lubama vee-ettevõtja esindajal kontrollida ja vahetada kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesteid. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peab olema ehitatud vastavalt kehtivatele ehitusnormidele ja vee-ettevõtja kooskõlastatud projektile.

§ 7. Ühisveevärgist müüdava vee arvestus
(1) Kliendile müüdav vee kogus mõõdetakse vee-ettevõtja (või kokkuleppel kliendi) poolt paigaldatud veearvesti järgi. Veearvesti näidu teatab klient e-kirja teel või vee-ettevõtja kodulehekülje kaudu iga kuu 5. kuupäevaks v.a. kaugloetava veearvesti näidud, mille fikseerimine toimub vee-ettevõtja poolt.
(2)Veearvesti rikke korral, kui seda ei ole põhjustanud klient, arvestatakse tarbitud vee kogus rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul, kui kliendi tarbimise periood on lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud kord kehtib viimasest näidust, mil arvesti töötas, kuni uue arvesti paigaldamiseni.
(3) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid. Esmase veearvesti paigaldamisega seotud kulud kannab klient. Veearvesti paigaldab vee-ettevõtja, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.
(4) Kinnistu veevärgile paigaldatava arvesti tüübi ja suuruse määrab vee-ettevõtja.
(5) Paigaldada võib ainult neid arvesteid, millel on Eesti standardiorganisatsiooni tüübikinnitus.
(6) Õigus veearvestit kontrollida, hooldada või vahetada on vee-ettevõtjal.
(7) Veearvestil peab nähtaval kohal olema Eesti Vabariigi taatlusplomm.
(8) Veearvestite taatlemist korraldab vee-ettevõtja.
(9) Klient võib kirjaliku avaldusega nõuda veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui arvesti täpsus vastab nõuetele, kannab kulud klient, vastasel korral vee-ettevõtja.
(10) Klient peab tagama vallavolikogu volitatud isikule ja vee-ettevõtja esindajale juurdepääsu veearvestile. Kui klient ei taga ligipääsu veearvestile hiljemalt kahe nädala jooksul pärast vastava kirjaliku teate saatmist vee-ettevõtja poolt, loetakse teenusekasutus omavoliliseks.

§ 8. Veemõõdusõlm
(1) Veemõõdusõlm peab paiknema hoone sees kohe välisseina taga ja võimalikult ühendussulguri lähedal kuivas ja valgustatud ruumis, kus temperatuur ei tohi langeda alla +4°C ja ei tõuse üle +40°C või vee-ettevõtjaga kooskõlastatud veemõõdukaevus.
(2) Veemõõdusõlm peab olema vee-ettevõtja poolt registreeritud ja plommitud.
(3) Veemõõdusõlme sisustamine (torude, sulgurite, arvestikanduri jm paigaldamine) või vee-ettevõtja nõuetele vastavaks ümberehitamine toimub kliendi kulul.
(4) Veemõõdusõlmes ei tohi olla veearvestist mööda viivat toru. Rööptoru on lubatud ainult juhul, kui hoones on eraldi tuletõrjeveevõrk. Rööptorul peab olema sulgur, mis suletud (va torustiku sihtotstarbeline kasutamine) ja millel on vee-ettevõtja plomm.
(5) Kui arvesti nimivooluhulk qn = 1,5-10 m³/h, peab arvestikandur olema korrosioonikindlast materjalist. Kandur peab olema tugevasti kinnitatav ja plommitav, selle demonteerimine ilma plommi eemaldata ei tohi olla võimalik. Veearvestid DN 50 ja suuremad kinnitatakse reguleeritavale toele.
(6) Veearvesti ees ja taga peab olema sulgur, arvesti ette võib panna vaid täisavaga sulguri. Arvestitaguse sulguri taga peab olema tagasilöögiklapp
(8) Arvestile peab eelnema vähemalt viie toruläbimõõdu ning järgnema vähemalt kolme toruläbimõõdu pikkune sirge torulõik.
(9) Veemõõdusõlme hooldamise, sisustamise ja turvalisuse tagab klient. Kui veearvesti ei asu liitumispunktis, kooskõlastab klient tegevuse (hooldus, remont jms) liitumispunktist kuni veearvestini vee-ettevõtjaga.
(10) Veemõõdusõlme vee-ettevõtja poolt paigaldatud plommide eest vastutab klient. Klient kannab kõik plommide omavolilise eemaldamise, hävimise ja rikkumisega kaasnevad kulud.
(11) Veemõõdusõlme sisustuse rikkumisest või rikkest peab klient teatama vee-ettevõtjale kirjalikult kolme päeva jooksul.
(12) Veetorustikul veemõõdusõlme ja liitumispunkti vahel ei tohi olla monteeritavaid liitmikke.

§ 9. Vee arvestus veemõõdusõlme sisustuse või plommide rikkumisel ja valeandmete esitamisel
(1) Kui klient ei ole vee-ettevõtjale kolme päeva jooksul teatanud veemõõdusõlme sisustuse või plommide rikkumisest või riknemisest või on esitanud valeandmeid, on vee-ettevõtjal õigus veekulu eeskirja § 21 lõike 1 kohaselt ümber arvutada, kusjuures arvestust alustatakse vee-ettevõtja poolt veearvesti viimasest kontrollimise päevast või võetakse arvestuse aluseks valeandmetega hõlmatud aeg.

§ 10. Tulekahju kustutamiseks kasutatud vee arvestus
(1) Kliendi tulekustutusseadmete katsetamisel kasutatud vee eest tasub klient üldistel alustel.

§ 11. Omavoliline veekasutus ja ühendus
(1)Ühisveevärgist veevõtt ja ühiskanalisatsiooni abil reovee ärajuhtimine on omavoliline, kui selleks puudub õiguslik alus või kui tegu on järgmiste rikkumistega:
1) puudub vee-ettevõtjaga vastav teenusleping, välja arvatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lõikes 41 sätestatud juhul;
2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud eeskirja § 15 lõikes 13 toodud juhud;
3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud või kui klient ei ole taganud eeskirja § 15 lõike 3 punkti 4 kohast juurdepääsu kahe nädala möödumisel pärast vastava kirjaliku nõude ja hoiatuse esitamist vee-ettevõtja poolt;
4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud või arvesti on rikutud või klient ei ole taganud eeskirja § 15 lõike 3 punkti 4 kohast juurdepääsu;
5) on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur;
6) kinnistu veevärgile enne veearvestit on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
7) vee-ettevõtja loata toimub veevõtt tuletõrje hüdrandist, va eeskirja § 15 lg 13 juhul;
8) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee purgimine ühiskanalisatsiooni;
9) toimub muu tegevus, mis võimaldab teenuseid tarbida selle eest määratud hinda maksmata.
(2) Omavoliline ühendus on mistahes ühendus (ka ajutine voolikuühendus) ühisveevärgiga, mis on tehtud ilma liitumis- ja teenuslepingute ning vee-ettevõtja tehnilise järelevalveta.
(3) Omavolilise veekasutuse kohta koostab volikogu volitatud isik või vee-ettevõtja esindaja akti, kus märgitakse ära omavolilise veekasutuse ja ühenduse asjaolud.
(4) Omavolilise veekasutuse ilmnemisel arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse eeskirja § 21 lõikele 1.
(5) Lekke ilmnemisel kinnistu veetorustikus või arvestita kinnistu võrgus arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse lõikes 4 sätestatud viisil.

§ 12. Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused
(1) Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta ühiskanalisatsioonitorustikke ega -rajatisi ning ei mõjuta nende nõuetekohast toimimist ja mida on võimalik reoveepuhastis puhastada.
(2) Ühiskanalisatsiooni ei tohi lasta reovett mis sisaldab:
1) tule- ja plahvatusohtlikke aineid;
2) kanalisatsioonirajatisi kahjustavaid aineid;
3) reovee puhastust pärssivaid aineid (kangeid aluseid või happeid, lahusteid, naftasaadusi vms);
4) keskkonnaohtlikke mikroobe;
5) inimestele ja keskkonnale ohtlikke mürke;
6) eeskirja § 25 toodud piirväärtust ületavat reostust.
(3) Ühiskanalisatsiooni ei tohi heita olmeprügi, ehitusprahti, tööstus-, kohtpuhasti- ega tänavapuhastusjäätmeid jms.
(4) Kanalisatsiooniga ühendatud jahvatusvõresid (komminuutoreid) võib kasutada ainult vee-ettevõtja eelneval kirjalikul loal.
(5) Kui kliendi reovesi ei vasta lõike 2 nõuetele, peab klient selle enne ühiskanalisatsiooni juhtimist kohtpuhastis nõutava tasemeni puhastama.
(6) Kui reostuskoormus tugevasti kõigub, on vee-ettevõtjal õigus nõuda reovee ühtlustusmahuti ehitamist.
(7) Reovee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.
(8) Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reoveeneeludel kaitseseadmed uputuste vältimiseks.
(9) Ühiskanalisatsiooni liitumispunktis maksimaalselt lubatud paisutustaseme piirväärtuseks on ühiskanalisatsiooni liitumispunktile lähima tänaval asuva kanalisatsiooni vaatluskaevu luugi pinnast 10 cm kõrgem pind.
(8) Vee-ettevõtja esindajal on õigus kontrollida kliendile kuuluvate kohtpuhastite tööd.

§ 13. Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused ja reostusgrupid
(1) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reoaineid, mille kohta ei ole kinnitatud piirväärtusi või mille kohta klient ei ole vee-ettevõtjalt saanud vastuvõtutingimusi.
(2) Nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta kehtestatakse keskkonnaministri määrustega.
§ 14. Ärajuhitava reovee arvestus
(1) Kliendilt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kogus loetakse võrdseks kasutatud veekogusega või mõõdetakse reoveearvesti abil.
(2) Kui klient, kelle reovett ei mõõdeta, saab osa või kogu vee muust veeallikast, peab ta kokkuleppel vee-ettevõtjaga selle vee mõõtmiseks paigaldama arvesti. Vastasel juhul on vee-ettevõtjal õigus arvutada reovee hulk ühendustoru suurima läbilaskevõime järgi ja esitada selle järgi arve reovee ärajuhtimise teenuse hinna alusel.
§ 14.1. Kastmiseks kasutatud vee arvestus
(1) Kastmiseks kasutatavat vett arvestatakse kuni 01. september 2018. Pärast nimetatud kuupäeva kastmisvee arvestamist ei toimu.
(2) Kastmisveeks loetakse vett, mille kogus on mõõdetud selleks tarbeks paigaldatud arvestiga ning mis ei saa sattuda kanalisatsiooni.
(3) Kastmisvee kogus lahutatakse läbi peaarvesti mõõdetud arvestuslikust ühiskanalisatsiooni juhitud reoveekogusest.
(4) Kastmisarvesti näitu teatab klient igakuiselt hiljemalt tarbimisele järgnenud kuu 5. kuupäevaks.
§ 15. Omavoliline ühiskanalisatsiooni ühendus
(1) Omavoliline ühendus on mistahes ühendus ühiskanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumis- ja teenuslepinguta ning tehnilise järelevalveta või vee-ettevõtja loata vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee purgimine ühiskanalisatsiooni.
(2) Omavolilise ühenduse kohta koostab vallavolikogu volitatud isik või vee-ettevõtja vastavasisulise akti.
(3) Omavoliliste ühenduste kaudu ärajuhitud reovee hulga arvutab vee-ettevõtja ühiskanalisatsiooniühenduse läbilaskevõime järgi eeskirja § 11 lg 4 sätestatud viisil.

§ 16. Reoainesisalduse kontrollimise kord
(1) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reoainesisalduse määrab vee-ettevõtja regulaarselt või pisteliselt võetud reoveeproovide alusel. Regulaarseid ja pistelisi proove võetakse tootmisega seotud reoveest.
(2) Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määrab kokkuleppel kliendiga vee-ettevõtja. Kui sobivat proovivõtukohta ei ole, peab klient selle vee-ettevõtja juhiste kohaselt rajama. Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskele.
(3) Regulaarse proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning reoainesisalduse näitajad määrab vee-ettevõtja reostuse iseloomust lähtuvalt.
(4) Proovi võtab vee-ettevõtja ja vee reoainesisalduse määrab akrediteeritud laboratoorium.
(5) Proov võetakse kliendi esindaja juuresolekul.
(6) Vee reoainesisalduse iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja reovee kohtpuhastitega. Klient peab ka vee-ettevõtjale teada andma, milline on tema kinnistult ärajuhitava reovee reoainesisaldus ning kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta, mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistutesse.
§ 17. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest tasumine
(1) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest tasumine toimub teenuse kasutamisele järgneval kuul vastavalt vee-ettevõtja esitatud arvele. Vee-ettevõtja esitab kasutatud teenuse eest arve teenuse kasutamisele järgneva kuu 15. kuupäevaks.
(2) Klient on kohustatud teenuste eest tasuma arvel näidatud kuupäevaks. Vee-ettevõtja võib nõuda maksmisega viivitamise eest viivist, mis ei või olla suurem kui 0,07% tasumata summalt päevas.
(3) Kui maksetähtaeg langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, loetakse tasumise tähtajaks puhkepäevale või riiklikule pühale järgnev tööpäev.
(4) Pretensioon arve õiguse kohta tuleb esitada kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid arvete õigsuse kohta vaatab vee-ettevõtja läbi 10 päeva jooksul nende kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse klienti kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse kliendile või arvestatakse kliendi soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks.
(5) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest tähtaegselt mittetasumisel on vee-ettevõtjal õigus lõpetada vee andmine ja reovee vastuvõtmine eeskirjas ja muudes õigusaktides sätestatud korras.
(6) Omavolilise ja/või keelatud ühenduse ilmnemisel toimub tasumine vastavalt eeskirja § 12 lõikele 5

§ 18. Vee andmise ja reovee vastuvõtmise piiramine või peatamine
(1) Vee andmist ja reovee vastuvõtmist võib peatada või piirata eeskirjas, teenuslepingus ja õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata piirata või peatada vee andmine ja/või reovee vastuvõtmine:
1) loodusõnnetuse korral;
2) energiavarustuse katkestamise korral;
3) ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatise avarii korral;
4) vajadusel suurendada tuletõrjevee andmist;
5) kui kliendi tegevus või seadmete puudulikkus ohustab ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni ning teisi kliente;
6) keelatud (omavoliliste) ühenduste ilmsikstulekul;
7) lekke avastamisel kliendi torustikus või veearvestita kliendivõrgus;
8) ühiskanalisatsiooni lastud reovee reoainesisalduse piirkontsentratsiooni ületamisel ja ilma sellekohase eelneva kokkuleppeta vee-ettevõtjaga.
(3) Kliendi taotlusel ja kulul võib vee-ettevõtja peatada kliendile vee andmise ja reovee vastuvõtmise.
(4) Vee-ettevõtjal on õigus ajutiselt peatada või piirata vee andmine või reovee vastuvõtmine, kui see on vajalik ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ja -seadmete remondiks ning ühendustöödeks.
(5) Vee-ettevõtja on kohustatud informeerima kliente lõikes 4 sätestatud juhtumist 5 tööpäeva ette. Kui veevarustus on katkestatud pikemalt kui 8 tundi, peab vee-ettevõtja tagama veevarustuse muul viisil.
(6) Vee-ettevõtjal on õigus pärast eelnevat kirjalikku teadet, mis on edastatud posti või e-kirja teel, kas täielikult või osaliselt peatada vee andmine ja reovee vastuvõtmine, kui klient:
1) on jätnud arve maksetähtajaks tasumata;
2) ei luba selleks volitatud isikul üle vaadata veemõõdusõlme, kontrollida ja vahetada veearvestit või teha muid vajalikke töid;
3) ei täida vee-ettevõtja poolt eeskirjast tulenevalt tehtud ettekirjutusi;
4) ületab vee tarbimise piirkoguseid või ei pea kinni ühiskanalisatsiooni reovee laskmise tingimustest;
5) rikub teenuslepingu tingimusi.

§ 19. Vee-ettevõtja õigused ja kohustused
(1) Vee-ettevõtja peab tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamise vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavale ja toimimise ning korrashoiu vastavalt tüüptingimustele ning vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingutele.
(2) Vee-ettevõtja peab tagama klientide varustamise kvaliteetse veega ning reovee ärajuhtimise vastavalt tüüptingimustele.
(3) Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendi vee- ja kanalisatsioonirajatiste, -võrkude ja -seadmete seisukorda ja hooldamist ning kliendi veekasutust ja reovee ärajuhtimist tüüptingimustes sätestatud korras.
(4) Vee-ettevõtjal on õigus teha märkusi ja anda juhiseid puuduste kõrvaldamiseks ning hoolduse korraldamiseks.
(5) Vee-ettevõtja ei tohi avalikustada kliendi vee- ega kanalisatsioonirajatiste kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise rikkumisega või ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ohustamisega.
(6) Vee-ettevõtja vastutab käesolevate tüüptingimuste ja seaduse rikkumisega kliendile tekitatud kahju eest.

§ 20. Kliendi õigused ja kohustused
(1) Kliendil on õigus nõuda vee-ettevõtjalt seadusest, eeskirjast ja teenuslepingust tulenevate kohustuste täitmist ja kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist seaduses ja/või tüüptingimustes ettenähtud juhul.
(2) Klient on kohustatud tagama kinnistu veevarustuse ja -kanalisatsioonirajatiste ning -seadmete nõuetekohase korrashoiu ja komplektsuse, sealhulgas ühiskanalisatsiooni paisutustasemest allapoole ehitatud kliendi ruumide uputuskaitse ja selle korrashoiu.
(3) Klient peab lubama vee-ettevõtja esindajale juurdepääsu kõigile oma kinnistul paiknevatele veevärgi- ja kanalisatsiooniseadmetele ja -rajatistele tüüptingimustes sätestatud juhtudel ja korras.
(4) Klient on kohustatud vee-ettevõtjale viivitamatult teatama kõigist tema kinnistul toimunud veevärgi- ja kanalisatsiooniavariidest ning teistest avariidest ja sündmustest, mis võivad ohustada ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni.
(5) Klient ei või kinnistu veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste peale püstitada ehitisi ega ladustada materjale.
(6) Klient peab kohe teatama vee-ettevõtjale lekkest oma veetorustikus või arvestita kinnistuvõrgus, samuti plommide ja veearvesti ning selle tähiste kadumisest, rikkest või rikkumisest.
(7) Klient peab hoidma tema omandis või valduses oleval territooriumil asuvate tuletõrjehüdrantide juurdepääsud ja sulguri kaped vabad lumest ja jääst.
(8) Klient on kohustatud vee-ettevõtjat teavitama, kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi ühiskanalisatsiooni lasta või mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistusse.
(9) Klient vastutab eeskirja ja seaduse rikkumisega vee-ettevõtjale tekitatud kahju eest.

§ 21. Teavitamine
(1) Lepingu ja selle täitmisega seotud teated esitatakse lepingus fikseeritud või kliendi teatatud kontaktaadressil või e-posti aadressil.
1) Teade loetakse kätteantuks, kui:
2) teade on üle antud allkirja vastu;
3) teade on saadetud e-kirjaga kliendi antud aadressil ning pole saadud tagasisidet, et see pole kohale jõudnud;
4) teade on saadetud postiasutuse kaudu kirjaga ja postitamisest on möödunud kolm kalendripäeva;
(2) Hindade muutusest teavitab vee-ettevõtja vastavalt õigusaktides sätestatule.
(3) Vee-ettevõtja peab tüüptingimuste muutusest teavitama oma kodulehekülje kaudu vähemalt 30 päeva enne muutuste kehtima hakkamist.

§ 22. Lepingu lõpetamine ja muutmine
(1) Lepingud on sõlmitud määramata ajaks. Nii kliendil kui vee-ettevõtjal on õigus lõpetada leping, teatades sellest teisele poolele kirjalikult 30 päeva ette.
(2) Leping lõppeb:
1) poolte kirjalikul kokkuleppel;
2) juriidilisest isikust kliendi tegevuse lõppemisel;
3) füüsilisest isikust kliendi surma korral;
4) kinnistu omaniku vahetumisel;
5) kui klient ei ole ühe aasta jooksul pärast teenuse osutamise katkestamist katkestamise põhjuseks olnud asjaolusid kõrvaldanud või ettekirjutust täitnud.
(3) Vee-ettevõtja võib lepingu ühepoolselt lõpetada kui:
1) uus klient soovib lepingut sõlmida ning ta on käesolevate tüüptingimuste kohaselt käsitletav kliendina, kuid vana leping pole lõpetatud;
2) senine klient pole tüüptingimuste või eeskirja kohaselt käsitletav kliendina;
3) Kui klient võõrandab kinnistu ning jätab lepingu lõpetamata, on klient kohustatud täitma oma lepingulisi kohustusi ajani kui uus kinnistu omanik sõlmib lepingu või kuni selle kuupäevani, kui ta teatab soovist leping lõpetada.
4) Lepingu lõpetamisel on klient kohustatud esitama oma veearvesti lõppnäidud, omandi vahetusel uue ja vana omaniku vahel koostatud akti, milles on fikseeritud üleandmise hetke arvestinäidud ning tasuma antud näidu alusel arvutatud arve.
5) Pärast lepingu lõpetamist katkestab vee-ettevõtja teenuse osutamise ning võib kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist lahti ühendada.
6) Lepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.
7) Lepingu lõppemisel mistahes põhjusel, kohaldatakse ka peale lepingu lõppemist neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist. Samuti tuleb sõltumata lepingu lõppemisest täita kõik lõppemise hetkeks juba tekkinud kohustused, sealhulgas tasuda kõik sissenõutavaks muutunud või lepingu kehtivuse ajal toimunud sündmuse tulemusena pärast lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud maksed.
8) Lepingut muudetakse poolte kirjalikul kokkuleppel, kui lepingus või tüüptingimustes ei ole sätestatud teisiti.
9) Vee-ettevõtjal on õigus ühepoolselt muuta vee müügi ja kanalisatsiooniteenuse osutamise tüüptingimusi. Vee-ettevõtja kohustub teavitama tüüptingimuste muutusest vastavalt punktile 21.3 ning kliendi nõudmisel edastama kliendile tüüptingimused ja andma selgitusi nende kohta.
10) Mistahes ajahetkel kehtivad tüüptingimused, reostuse piirnormid ja hinnad on lepingu, sealhulgas kõigi selle olemasolevate ja tulevaste lisade, osade, muudatuste ja täienduste lahutamatuks osaks, sõltumata tüüptingimuste, reostuse piirnormide ja hindade vahetust lisamisest lepingule.
11) Tüüptingimuste, reostuse piirnormide ja hindade muutumisega mittenõustumisel on kliendil õigus leping üles öelda (lõpetada) enne hindade, reostuse piirnormide või tüüptingimuste muudatuste jõustumist, teatades sellest vee-ettevõtjale kirjalikult vähemalt 30 päeva ette.
12) Pooled kinnitavad lepingu allakirjutamisega, et punktis 22.11. sätestatud lepingu ülesütlemise (lõpetamise) õiguse kasutamata jätmist kliendi poolt punktis 22.11. sätestatud tähtaja jooksul loetakse kliendi tahteavalduseks, millega ta kinnitab, et talle on antud piisav võimalus muudetud tüüptingimuste, reostuse piirnormide või hindadega tutvumiseks, ta on muudatustest aru saanud, aktsepteerib muudatusi lepingu ja kõigi selle olemasolevate ja tulevaste lisade, osade, muudatuste ja täienduste lahutamatu osana ja kohustub järgima muudetud tüüptingimusi, reostuse piirnorme ja hindu, sõltumata nende vahetust allkirjastamisest tema poolt.

Popup